• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,1%5 751,25
  • DOW 301,02%42 606,87
  • Nasdaq −0,3%18 136,32
  • FTSE 1000,47%8 324,22
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,2
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,1%5 751,25
  • DOW 301,02%42 606,87
  • Nasdaq −0,3%18 136,32
  • FTSE 1000,47%8 324,22
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,2
  • 19.01.15, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor Toomas: kuidas võita hirmu?

Ühest küljest kidub suur osa minu portfellist rahas ja otsin aktiivselt uusi investeeringuid, kuid teisest küljest ei innusta praegused keskmisest kõrgemad arenenud turgude aktsia hinna ja kasumi suhted just kuigi julgelt positsioone muutma, arutleb Äripäeva loodud investor Toomas.
Investor Toomas.
  • Investor Toomas. Foto: Anti Veermaa
USA aktsiate tänavune edasivaatav aktsia hinna ja kasumi suhe ehk P/E on 17,9, ületades sellega 15 aasta keskmist, mil see on olnud 15. Osad tehnoloogiasektori aktsiad kauplevad aga lausa nii krõbedatel hinnatasemetel, mis sarnanevad dotcom-mulli aegsete hindadega. Tõsi, suures pildis on S&P 500 indeksi ettevõtete kasumite kasv siiski hindadega korrelatsioonis.
Tahad või mitte, aga iga vähegi pikemalt tegutsenud investorit saadab isiklik taak ehk mälestused eelmistest kriisidest. Iga selline mälestus muudab tulevikus oluliselt valvsamaks ja ettevaatlikumaks. Vahepeal suurem pelglikkus õigustab ennast, teinekord jälle mitte. Minu investeerimisajalugu ulatub 13 aasta taha.
Selle aja jooksul nägin oma silmaga, kuidas 2007. aastal USA rämpshüpoteekvõlakirjadest lahti hargnenud finantskriis minugi portfellist justkui tuulispask üle käis ja halvema vältimiseks sai üksjagu positsioone toona ka ära müüdud.
Kriisid jätsid rahale truuks
Mäletan selgelt, kuidas tol kaugel suvel oli veel juulis minu portfell püüdnud uue rekordi ja kerkinud enam kui 3,2 miljonile kroonile. Augustiks ehk umbes kuuga oli see aga juba kahanenud 2,77 miljonile kroonile. Nii müüsingi veel samal kuul pea poole oma portfellis olevatest aktsiatest ja kolisin 69 protsendiga portfellist rahasse. Tagantjärgi õige otsus, sest aasta hiljem oleksid minu kaotused olnud võrreldamatult suuremad.
Olen mõelnud, et ehk on just varasemad kriisid üks põhjus, miks olen rahale üsna truuks jäänud aga ka nii mõnegi pullituru maha maganud. Nii jäi purjetamata mullusel India börsitõusu laineharjal, kuigi soodsad märgid olid pikka aega õhus ja ka idee sinna investeerida oli laual. Aastaga on India aktsiad rallinud tublisti üle 30%.
Samas ka Ühendriikides neli aastat ülesmäge galopeerinud turud on pakkunud julgetele muljetavaldavat tootlust. Ma ei ole siiski ainus investor, kelle mällu varasemad kriisid on murepitseri vajutanud. Finantsblogi MarketWatch kajastas eelmisel nädalal uuringut, mille järgi omas mullu aktsiaid 54% täiskasvanud ameeriklastest võrreldes 67% näitajaga 2000. aastatel dotcom-buumi tipus.
Tulemuste hooaeg näitab teed
USA väärtpaberiameti teatel on just varasemate kriiside kogemus põhjus, miks paljud jaeinvestorid viimase rekordpika pullituru maha on maganud. Veelgi enam, koguni 80% uuringus osalenutest ütles, et hoolimata pulliturust on nad investeerimise osas pigem kartlikud.
Hirm ei ole kindlasti alati halb. Nagu elu on järjepidevalt näidanud, ei oska ka Wall Streeti kõige kirkamad kriidid ette näha isegi üleilmseid finantskollapse, veel vähem osatakse ennustada väiksemaid korrektsioone.
Isiklikult leian, et praegu turgudelt väikese riskiga hea tootluse leidmine ei ole kindlasti lihtsamate ülesannete killast, kuid see-eest aitab finantsturgudel hästi atra seada USAs käimasolev majandustulemuste hooaeg. Just nüüd loodan leida ka enda portfelli uusi kandidaate ja vanad olijad uues valguses üle vaadata. Kui ettevõte on fundamentaalnäitajatelt tugev, hind õiglane ja siht selge, tähendab iga järgmine korrektsioon üksnes senisest veelgi paremat ostukohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele